Mae Mets, “Silmavalge”

20.00

CV

Väike rästik olen,
alandlik ja armas.
Salvamagi pole
eriliselt varmas.

Pagemagi pole
eriliselt kiire.
Teinekord, eksole
õgin mõne hiire,
kes ei pääse pakku
esimese hooga.
Mõnikord ma makku
saan ka munarooga.

Vahel nälja puhul
mõne konna napsan.
Ainult hädajuhul
ahistajat rapsan,
kes ei arva miskiks
armetumaid usse.
Muidu ma ei riskiks
söösta lahingusse.

Loomult olen heituv,
kodune ja kohtlik.
Aga minus peituv
sisu olla ohtlik
ning ma ise tüütu,
tarbetu ja vastik,
nagu ka mu süütu
sugulane nastik.

Kirjeldus

Lisa kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.